Vinni valda tuntakse endistest aegadest Viru-Jaagupi kihelkonna nime all. Vanim märk asustusest viitab 6-7. sajandisse. Külade asutamise ajad on aga aastaarvude täpsusega (peamiselt 14.sajandil). Sõdu on kihelkonna piires peetud mitmeid. Kuulsaim neist on Põhjasõda, mille viimane lahing Eestis toimus Vinni ja Pajusti vahelisel väljal. Mõisaid oli kihelkonnas 1726. aastaks 9 ning nende tekkimise aeg 15-16 sajand. 20. sajandil muutusid paljude mõisade nimed, juurde tuli kirikumõis.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 23.oktoobri 1990.a. seadlusega kinnitati alates 1.novembrist 1990.a. Vinni vallale omavalitsuslik staatus.

Vinni vald on taasiseseisvunud Eestis üks esimesi omavalitsusi, kus taastati omavalitsusüksuse staatus. Omavalitsuse staatus anti Vinni vallale 1. novembril 1990. a.

2017.a toimunud haldusreformi tulemusena liitusid Vinni vallaga Rägavere ja Laekvere vald, misjärel Vinni valla territoorium suurenes 488 km²-lt 1013 km²-ni ja rahvaarv 4757 elanikult 7066-ni (Laekvere 1488 elanikku ja Rägavere valla 821 elanikku, 2017.a alguse seisuga).

Vinni vallas on 70 küla ja 6 alevikku (Vinni, Pajusti, Roela, Laekvere, Viru-Jaagupi  ja Tudu), kokku 76 asulat. Vinni vald on pindala suuruselt seitsmes omavalitsus Eestis ja suurim Lääne-Virumaal.

Vallakeskus Pajusti alevik asub Rakverest 8 km, Tallinnast 106 km, Tartust 120 km. Maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 50 km ja läänest itta 45 km. 

Vinni vald paikneb Lääne-Virumaa keskosas, ulatudes Rakvere linna külje alt Ida-Virumaa ja Jõgevamaa piirini. Vinni valla naabriteks on põhjas Rakvere linn ja Rakvere vald, idas Lüganuse vald, kagus Mustvee ja Alutaguse vald, lõunas Jõgeva vald, edelas Väike-Maarja vald, läänes Tapa vald.

Allasuunatud teravikuga kolmnurga kontuur meenutab valla nimetuse algustähte. Selline kolmnurk märkis keskaegses alkeemias puhast vett – üht maailma põhilist koostisosa, millel rajaneb elu oma mitmesugustes vormides. Tammelehed on Vinni vallas paikneva Eesti ühe suurima tammemetsa võrdkuju. Üldisemalt sümboliseerivad tammelehed kohalike inimeste töökust ja püüdlikkust, mida on läbi aegade krooninud head viljad (=tõrud) nii hariduse- kui ka pärispõllul. Vapikilbi hõbedane on puhtuse ja lootuse, vapikujundite roheline aga loodusläheduse ja nooruslikkuse võrdkuju.

Ristkülikukujulise rohelisel (355C) lipul on ülal ja all lipu servani ulatuv sinine (300C) horisontaallaid, mis moodustavad kumbki 1/4 lipu laiusest. Lipu normaal mõõtmed on 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse vahekord on 2:3.